Uudiseid Tõrvast

Mõnigi mäng on juba mängu moodi!

Näited mängudest ja nende kirjeldused asuvad aadressil

https://sites.google.com/site/malvekoduleht/projektid/itec3tsykkel

Malve Zimmermann ja Katrin Kalamees Tõrva gümnaasiumist

----------------------------------------------------------------
This message was sent using IMP, the Internet Messaging Program.

Mängude loomine Türi Põhikoolis

Meie alustasime mängude tsüklit sellega, et kõik õpilased täitsid
ankeedi, kus andsid teada, milliseid mänge nad mängivad nutitelefonis,
veebis või arvutis.
Järgmisel tunnil tutvusid õpilased erinevate mängude loomise
keskkondadega ja pidid välja valima, milles nad looksid õppealase
mängu.
Seejärel oli ülesandeks valida aine ja teema, milles oma mäng luuakse.
Mängude loomine toimus rühmades.
Rühmad moodustati vabatahtlikkuse alusel.
Õpilased võisid mängu loomiseks valida mõne veebipõhise vahendi või
arvutipõhise tarkvara.
Valmis mäng tuli avaldada (võimalusel embeedida) ajaveebis.
Mängude hindamine toimus hindamismudeli põhjal ja hinnang tuli
sisestada ajaveebi selle artikli kommentaaridesse, kus mäng oli
avaldatud.
Ülevaate mängude tsüklist saab aadressil
http://tpkinformaatika.pbworks.com/w/page/62250010/%C3%95ppem%C3%A4ngud

GAG 5.b mänge esitlemas

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?

Eesmärgiks oli esitleda klassis oma loodud mänge. Selle tarvis palusin luua ka prototüübi ja valmistada ette esitluse. Vahepeal uurisin, kuidas rühmadel on läinud. Selgus, et liiga suur tähelepanu oli mängu ülesehitusel ja ülesannetele palju ei mõeldud. Palusin kindlasti lisada ka ülesanded. Esimene ettekandmine ebaõnnestus, sest esitlemiseks kasutati Word'i-laadseid dokumente ja prototüübid ei olnud ka päris valmis. Õpilased esineda osakasid, kuid esitlused ei olnud head. Palusin õpilastel järgmiseks tunniks luua täiuslikud esitlused ja vaatasin need järgmises tunnis üle. Järgmiseks tunniks olid valmis head esitlused.

2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?

Tegutsemiseks kasutasid õpilased ikka GoogleDocsi. Mängude programmeerimisega grupid tegeleda ei tahtnud. Üks grupp kasutas Scratchi, üks grupp PowerPointi. Ühes grupis oli üks poiss vaimustatud Greenfoot programmist, aga valmis ta sellega prototüüpi ei jõudnud. Piltide sisseskännimiseks kasutasid õpilased skännerit.

3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?

Rääkisin õpilastele, kuidas esineda ja kui oluline on esitlus. Vaatasime Youtube'st ka ühte Steve Jobsi esitlust.

4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?

Iga rühm sai õiguse esitleda oma mängu. Järjekord oli vabatahtlik. Kuulajate ülesandeks oli Edmodos anda grupile tagasisidet: esinemise ja mängu osas. Tagasiside ei tulnud väga asjalik. N: mäng tundub hea aga seletustest ei saanud hästi aru. Minu kogemus ütleb, et suuliselt annavad õpilased paremini tagasisidet ja on konstruktiivsemad.

5. Milline oli tööjaotus, rollid rühmades?

Rühmad tulid ettekannet tegema koos ja ainult ühes rühmas oli probleeme sellega, et ei oldud eelnevalt kokku lepitud, kuidas esineda. Teised olid asja läbi mõelnud ja igaühel oli oma roll: rääkimine, slaidide vahetus. Kogu projekti raames võib öelda, et alati ei olnud rollijaotus rühmades väga hea. Näiteks oli ühes rühmas programmeerijaks määratud tüdruk, kes ei olnud sellega kunagi kokku puutunud või teises rühmas kirjutasid kaks õpilast erineva mängustsenaariumi.

6. Kuidas osales töös kogukond (kool, lapsevanemad, teised õpetajad)?

Kogukond töös ei osalenud.

Kuidas edeneb mängude loomine Tõrva Gümnaasiumis?

Tõrva Gümnaasiumi 5.a ja 5.b klassi õpilased püüavad oma mänguideid
Scratchiga teoks teha.

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?
Eesmärk on luua matemaatika-alane mäng. Töö eesmärgi nimel käib.
Läbitud on mängu paberile kavandamise etapp, mis seisnes võimalikult
täpses lava, tegelaste ja tegevuste kirjeldamises. Hetkel toimub mängu
loomine Scratchi abil.

2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?
Kasutame programmi Scratch, õppematerjalidena kasutatakse
arvutiõpetaja Katrin Kalamehe materjale ning materjale aadressilt
http://scratchime.weebly.com/index.html.

3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?
Idee teostamise kavandamine ja tegevuse planeerimine eesmärgi
saavutamiseks. (Nõudis väga palju vaeva ja energiat nii õpilastelt kui
ka juhendajatelt ning tuli teha n.ö. mitu vooru)
Kõik uued mõisted ja tegevused, mis on seotud Scratchiga. Kuidas
töötada rühmas ühise ülesande täitmise nimel, tööjaotus, vastutus (see
kulgeb küllaltki raskelt). E-õppe keskkonna Moodle kasutamine.

4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?
Alguses mängisid õpilased Internetis matemaatikaalaseid mänge ning
hindasid neid. Õpetaja Katrin Kalamehe arvates oli sellel etapil suur
tähtsus oma mänguidee tekkimisel.
Oma mängu kavandamine toimus paaris matemaatikatunnis,praktiline
tegevus toimub arvutiõpetuse tundides, materjalide jagamine
e-õppekeskkonnas Moodle. Mängude loomine toimub nii rühmades kui ka
üksikisikuliselt. Lasime õpilastel rühmad moodustada vabatahtlikult
ning kes tahtis, võis teha üksi.

5. Milline oli tööjaotus, rollid rühmades?
Rühmades püüdsime arvutiõpetajaga suunata tööjaotust: planeerimise
käigus jagati rühma liikmete vahel ülesanded, kes mida joonistab ja
loob.

6. Kuidas osales töös kogukond (kool, lapsevanemad, teised õpetajad)?
Arvutiõpetaja panus on väga suur. Mitmel õpilasel on Scratch ka
koduarvutis olemas ning nad tegelevad sellega ka väljaspool õppetööd.

Lisan ka mõned pildid olemasolevatest nn. lavadest.

Malve Zimmermann, Tõrva Gümnaasium

----------------------------------------------------------------
This message was sent using IMP, the Internet Messaging Program.

GAG 8. klass mänge loomas

Gustav Adolfi Gümnaasiumis osaleb iTEC projektis ka 8. klass. Õpetajaks on Ülle Salumäe ja aineks eesti keel. Täna viisime koos läbi tunni arvutiklassis, kus tutvustasime 8. klassile mängude loomise stsenaariumit.

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?

Moodustada rühmad.Kasutasime eelmise aasta TeamUp'i klassi. Kuna osad õpilased olid vahetunud, siis tegime pisiparandusi.

Tutvuda mängude loomise keskkondadega. Õpetaja tutvustas kuldvillaku loomise keskkonda (jeopardylabs) ja enamus gruppe valiski selle keskkonna. Ühes grupis oli ka programmeerimisoskustega poiss, kes otsis teisi võimalusi.

Hakata välja mõtlema küsimusi. Oli rühmi, mis töötasid väga hästi ja valmis sai päris palju küsimusi.

2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?

Töö toimus arvutiklassis. Programmid: TeamUp, Googledocs. Mängude juhendeid otsiti Koolielust, Googlest ja Facebookist.

3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?

Õpilased jagasid oma dokumente ka õpetajaga ning õpetaja kommenteeris õpilaste küsimusi ning andis nõu.

4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?

Igal õpilasel oli oma arvuti. Vestlus toimus Googledocsi vestlusaknas.

5. Milline oli tööjaotus, rollid rühmades?

Rühm valis inimese, kes lõi Googledocsi ja jagas teistega. Keskkondi ja küsimusi otsisid kõik. Õpilaste jaoks oli suur üllatus, et Googledocs võimaldab väga täpselt näha dokumendi ajalugu, ka seda, mis on kustutatud. Üks rühm kustutas oma dokumendi ära ja lõi uue, sest eelmises dokumendis oli kasutatud ebatsensuurset sõnavara.

6. Kuidas osales töös kogukond (kool, lapsevanemad, teised õpetajad)?

Tunnis oli abiks haridustehnoloog.

GAGi 5.b kirjutab stsenaariumeid

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?

Lõpuks on aeg hakata kirjutama ka mängu stsenaariumit. Selle jätsin rühmadel kodutööks. Koolis tegime rühmade rollijaotuse ja ajakava. 

2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?

Esialgsed märkmed tegime vihikusse. Kodus pidid õpilased looma GoogleDocs.Jagasin nendega Edmodo keskkonna kaudu ka linke.

• https://docs.google.com/a/gag.ee/document/pub?id=1RCIyTSvk4OPGCCwQPraVrmcnnskUDtGpH13yrUC7Bec
• http://www2.ub.edu/euelearning/proactive/documents/handbook_creative_gbl.pdf
• http://geekcentricity.com/2011/03/gamescenario.html
• https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiv1DX1PBR8N5ylEcd9YZrDXgNGg8FbI8FFyEOH1JDchnmadOwBzPsO5OMVjq2AKYfEc416hKO8OtvMsHj5MORC5FmyE4mJ0UjKOloj2AcQgVNZ5XTl8Jti7itPuX2MYNCh9JW3ZjwAzz8O/s1600/Game+scenario.JPG
• http://www.zerohedge.com/sites/default/files/images/user3303/imageroot/2012/01/20120126_greece.png

3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?

Andsin õpilastele rollide nimetused ette ja lõpliku tähtaja ajakavas.Õpilaste palvel otsisin neile stsenaariumi kirjutamise näidislinke.

4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?

Õpilased said 10 min aega arutada omavahel rollijaotuseid ja ajakava. Siis jalutasin klassis ringi ja andsin nõu, mida võiks muuta. Ajakavas olid liiga paljud asjad jäänud viimasesse nädalasse.

5. Milline oli tööjaotus, rollid rühmades?

Iga rühm määras ära rollid (rühmajuht, kunstnikud, stsenaristid, programmeerijad, ülesannete loojad). Tüdrukute rühmal oli raskusi rühmajuhi määramisega. Keegi ei tahtnud olla. Siis otsustasime, et esialgu toimub töö juhita. Üks õpilane rühmast kirjutas vihikusse rollijaotuse ja ajava ja sai ülesande see kodus ka GoogleDocsi lisada.

GAGi 5.b kogub linke

1. Mis oli tegevuse eesmärk (objekt)? Kas eesmärk saavutati?
Ühe inglise keele tunni lõpus, mis toimus arvutiklassis, lasin õpilastel otsida ka nende teema kohta linke. Eelkõige mõtelsin igasuguseid inglise keelega seotud mänge. 
Huvitaval kombel said takistuseks tehnilised probleemid - kuidas jagada GoogleDocs'i, kuidas lisada linki.
Lingikogud said tunni lõpuks valmis. Minu jaoks on küsimus selles, kas neid läheb vaja ka mängu disainimisel.
 2. Milliseid vahendeid kasutasin (tehnika, programmid, õppematerjalid,)?
Igal õpilasel oli arvuti. Grupi üks liige lõi GoogleDocsi ja jagas seda teistega. Otsingumootorina kasutati Googlet.
 3. Mida õpetasin õpilastele (mõisted, tegevused)?
Õpetasin linkide kleepimist Google Docsi.
4. Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?
Toimus koostöö Google Docsis.